부산대학교 도서관

The article discusses the excavation results of Late Iron Age cemetery on Kirikumagi at Siksala, south-easternmost corner of Estonia. On the basis of analysis of cremated bones and the context of their location the presence of a new grave form--flat-ground cremation burials with unfurnished cremains poured or dispersed on burial plots deepened into the ground and later levelled--is suggested. The article also presents the results of analysis of cremains from Kirikumagi at Siksala. Eesti kagupoolseimas nurgas Hino jarve idakaldal asuva Siksala muististe kompleksi kuuluva Siksala Kirikumae (joon 1) uurimisel leiti 2003. ja 2004. aasta proovikaevamistel mae kolmest eri piirkonnast (joon 2: A, B, C) polenud luukilde. 2007. aastal uuriti taiendavalt A-piirkonnas leitud polenud luude kogumit, mis avastati 2003. aastal piki maeharja kulgeva transee kaevamisel ja mis esmapilgul nais maasse kaevatud lohus poletusmatusena (joon 3). Et oletatava poletuslohu servi katte saada, laiendati uuritud ala transeega molemas suunas 0,5 m vorra. Kokku uuriti labi 2,8 [m.sup.2] suurune ala ja leiti 1361,9 g polenud luid, ent selgeid poletuslohu piire ei ilmnenud. Looduslik puutumatu aluspind tuli koikjal nahtavale maapinnast 60-70 cm sugavusel. See asjaolu lubab arvata, et tegemist on osaga suuremast pinnast, kust ulemised pinnasekihid on enne matmist eemaldatud. B- ja C-piirkonnas oli polenud luid vahem (70,9 g ning 75,3 g). B-piirkonnas asusid luud segatud liivas maapinnast kuni 40 cm, C-piirkonnas peamiselt 40-60 cm sugavusel. Transee teistes piirkondades polenud luid ei olnud. Kaevamistel leiti kolmest piirkonnast kokku 1361,9 g polenud inimluid (sh 5 g kaaluv luudekogum nr 38, kus luud olid vaga norgalt polenud voi polemata). Luud olid heledad, kollakashallist kuni helepruunini ulatuva varvivarjundiga. Leidus ka uksikuid tumehalli varjundiga fragmente ja C-piirkonnas oli valgeid kaltsineerunud ja korgel temperatuuril, toenaoliselt ule 800 °C. Luude fragmentatsiooniaste on teiste kalmistutega (Ehmja, Kirbla, Maidla I ja II Laanemaal, Rosna-Saare kaapad Setumaal) korvutades keskmise suurusega: ligi kolmveerand kildudest olid vahem kui 3 cm pikad. A-piirkonnast leitud luudekogumis oli voimalik eristada 50-65-aastase naise ja vanema kui 35-aastase mehe luid. B-piirkonnast leiti 20-30-aastase mehe luid. Vasaku oimuluu kaljuosa pohjal onnestus polenud luude seas eristada kolme indiviidi jaanuseid. Eelmainitud 65-70 cm sugavuselt leitud luudekogum 38 sisaldas 3-4-aastase lapse luid. Viimaste puhul pole siiski voimalik taie kindlusega vaita, kas need on poletusmatustega samaaegsed voi seostuvad kalmistu hilisema, varauusaegse jarguga. A-piirkonna luudekogumi lahedusest 60-70 cm sugavuselt voetud soeproov andis tulemuseks 975 BP, st 975 ± 35 pKr, kalibreerituna 1010-1050 voi 10801150 pKr (68,2% toenaosus) voi 990-1160 pKr (95,4% toenaosus). Poletusmatuste konteksti voiks kuuluda ka C-piirkonna polenud luude leviala piirist 4,5-5,5 m valjaspool, 2004. aasta kaevandi pohjapoolses osas leeteliiva peal maapinnast umbes 30 cm sugavusel olnud umbes 1 m labimooduga soelaik. Sellest voetud [sup.14]C-proov andis tulemuseks 1202 ± 56 BP, st 748 ± 56 pKr, kalibreerituna 723-741 voi 773-893 pKr (68,3% toenaosus) voi 689-903, 915-963 voi 971-975 AD (95,4% toenaosus). Enamik polenud luudest (1184,9 g) parineb A-piirkonnast, kus suurima, usna kompaktse luudekogumi juures leidus veidi soekubemeid ja tuleriidalt parit tuhajaanuseid. Soepuru vahesus ja poletusjaanuste esinemine A-piirkonnas vaid vaikesel ning vaga selgelt piiritletud alal viitab sellele, et surnuid ei poletatud mitte matusekohas, vaid mujal. Soeosakeste vaiksus ja tuha rohkus naitab, et tuleriit on peaaegu taiesti ara polenud. Kunnikihis leidus vaid uksikuid luukilde, luude hulk suurenes margatavalt umbes 35 cm sugavusel. A-piirkonnas paiknes enamik neist umbes 80 cm labimooduga laiguna. 2003. aastal uuritud alal oli luude kontsentratsioon suurim 5055 cm sugavusel, 2007. aastal uuritud alal 58-63 cm sugavusel. Peamisest luudelasust sugavamal jatkus 10-15 cm paksune segatud liiva kiht, kus leidus uksikuid luukilde, kuni kova segamata loodusliku aluspinnaseni--puutumatu puhta saviliivani, mis algas uuritud alal 65-70 cm sugavusel. Et labiuuritud 2,8 m2 suurusel alal ei paljandunud luid sisaldava liivakihi all kusagil kalme-eelse mullakihi jalgi, on algne muld ja loodusliku segamata alusliiva ulaosa enne matmisriitusi eemaldatud. Asjaolu, et luud ja liiv olid labisegi, viitab sellele, et luude puistamine ning liivaga katmine on toimunud samaaegselt. Siksala Kirikumaelt ei saadud mingeid poletusmatustega seonduvaid esemeleide. Arvestades tosiasja, et Siksala Kalmetemael oli 11.-12. sajandi poletusmatustes rohkesti polenud voi purustatud esemete katkeid, on Kirikumael tegemist teistsuguse matmiskombestikuga. Samas on ka Kalmetemae I aastatuhande teise poole matused silmapaistvalt leiuvaesed. Kirikumael avatud ala on siiski liialt vaike, et teha loplikke jareldusi esemete puudumise kohta. Selgusetuks jai ka see, kas poletuskohast on kalmesse toodud koik luud voi vaid osa neist ja kas A-piirkonnast leitud luud on poletatud koos voi eri aegadel. Kuna segatud, polenud luid sisaldav pinnas kattis kogu 2,8 [m.sup.2] suuruse proovikaevandi ja et uhtki matmisala serva ei onnestunud eristada, pole A-piirkonnas ilmselt tegemist selgepiirilises lohus oleva maa-aluse poletusmatusega, vaid suurema, matmiseks ettevalmistatud, st maasse suvendatud platsiga. Samalaadset matmiskombestikku voib I aastatuhandel pKr oletada ka Siksala Kalmetemael: sealgi paiknesid poletusmatused looduslikul liivapinnal, mille pealt oli algne mullakiht eemaldatud. Kalmetemae poletusmatused olid siiski monevorra madalamal, 20-30 cm sugavusel. Siksala matmiskombed voimaldavad tommata paralleele Kagu-Eesti I aastatuhande teise poole kaabaste alt leitud, kaabaste kuhjamisele eelnenud rituaalsete matuseplatsidega, kuid erinevalt Siksalast pole seal platsialalt pinnast eemaldatud, vaid platsid on piiritletud kraaviga. Pinnase eemaldamist tuleb vahel ette ka KaguEesti tarandkalmetes. Polenud luude leidmine kolmest Kirikumae eri piirkonnast viitab sellele, et mael on olnud vahemalt kolm erinevat, toenaoliselt eriaegset matuseplatsi. Uhisjooneks I aastatuhande teise poole kaabastega on leidude puudumine: ka kaabaste poletusmatused on leidudeta voi leiuvaesed. Siksala Kirikumae ja Kagu-Eesti kaabaste matmiskombestikku seob samuti asjaolu, et kaabasteski on sageli tegemist mitmikmatustega. Nende suur hulk Kagu-Eesti I aastatuhande II poole kaabastes lubab arvata, et luid ei toodud kalmesse kohe parast poletamist, vaid et seda tehti suhteliselt harva, teatud tahtpaevade voi puhade ajal. Nii osutavad I aastatuhande teise poole mitmikmatused I aastatuhande teise poole Kagu-Eestis mitmeastmelisele matuseriitusele. Siksala Kirikumae leiud voimaldavad tostatada kusimuse uuest kalmevormist Kagu-Eestis: maa-alustest poletusmatustest maasse kaevatud matuseplatsidel, mille suvendid on parast matmist taas kinni aetud. Sellised matmisplatsid voisid sisaldada niihasti laialipuistatud luid kui ka suhteliselt kompaktseid polenud luude lasusid. Niisuguste matmisplatside suurus ja kuju ning nende piiride iseloom ja arv kalmistus pole seni teada. Toenaoliselt pole Siksala kalmistu ainus omataoline. Kuna kalme ulemine pinnasekiht ei sisaldanud peaaegu uldse polenud luid ja esemeleiud puudusid, on seda tuupi matuseid aarmiselt raske leida. Samalaadseid maa-aluseid poletusmatuseid voib esineda mujalgi--nii Kagu-Eestis, kuid ehk ka Lati kirdenurgas ja Loode-Venemaa aladel. Uue oletatava kalmevormi ajalised piirid, leviala ulatus ja suhe teiste kalmevormidega nii ajas kui ka ruumis jaavad esialgu ebaselgeks. Siksala Kirikumael uuritud vaikese ala pohjal saab kull naha probleeme ja pustitada hupoteese, kuid kusimustele pole voimalik ammendavat vastust anda.
Finding place and context The archaeological complex of Siksala (Laul & Valk 2007) is located in the south-easternmost corner of Estonia, 2-3 km south of Misso village, ca. 7 km [...]